Publications
Assessments
Programm "Vanematest eraldatud lapsed Euroopas" on rahvusvahelise alliansi "Päästke lapsed" Euroopa liikmete ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti ühisel initsiatiivil algatatud liikumine. Programmi pőhialuseks on nende kahe organisatsiooni volitused ja pädevusala.
ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti kohustuste hulka kuulub laps-pagulaste ja asüülitaotlejate őiguste kaitse. Rahvusvahelise alliansi “Päästke lapsed” pőhiülesanne on kőikide laste őiguste tagamine ja kaitse.
Vanematest eraldatud lapsed on alla 18-aastased lapsed ja noored, kes on väljapool oma kodumaad eraldatuna oma vanematest vői seaduslikest hooldajatest. Programmi peamiseks eesmärgiks on nende laste ja noorte őiguste ja huvide kaitse, kes on tulnud Euroopasse vői reisivad läbi Euroopa, ühtse poliitika ja hea tava kokkuleppe väljatöötamise abil nii rahvuslikul kui üle Euroopalisel tasandil. Programm arendab koostööd erinevate Euroopa riikide organisatsioonide ning institutsioonidega, kes tegelevad vanematest eraldatud lastega.
Programmi raames on koostatud "Hea tava akt" ning küsimustik ülevaate saamiseks riigis. 1999.aaastal koostati raport Euroopa Liitu kuuluvate riikide praktikast ülalkirjeldatud teemal. 2000.aastal laienes koostöö Ida-Euroopa ning Balti riikidele.
Käesolev ülevaade on valminud programmi "Vanematest eraldatud lapsed Euroopas” ja Eesti Lastekaitse Liidu koostöös. Kuna Eestis puudub praktika vanematest eraldatud alaealiste varjupaigataotlejatega, keskendub ülevaade eelkőige Eesti Vabariigi seadusandluse sellele osale, mis puudutab kőnesolevate laste temaatikat. Ülevaate koostamisel olid Eesti poolseteks koostööpartneriteks Kodakondsus- ja Migratsiooni Amet, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti Eesti osakond ja Sotsiaalministeerium.
Programmi on finantseerinud "Päästke lapsed" Norra, "Päästke lapsed" Rootsi, "Päästke lapsed" Inglismaa, Norra valitsus, Euroopa Liidu programm "Odysseus".
KÜSIMUSTIK RIIGI HINDAMISEKS
RIIK: Eesti Vabariik
RAPORTI KOOSTAMISE PERIOOD: Oktoober - detsember 2000
KOOSTAJA:
Lastekaitse Liit
Endla 6-18 10142 Tallinn
Tel: (372) 6311 128 Faks: (372) 6311 735
E-post: eucw@ngo.ee
KAASATUD INSTITUTSIOONID:
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
Sotsiaalministeerium
ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet
Illuka Vastuvőtukeskus
Haridusministeerium
KASUTATUD MATERJALID:
Siseriiklikud seadused, dokumendid
Pagulaste seadus
Pagulaste registri pőhimäärus
Välismaalaste seadus
Kriminaalkoodeks
Lastekaitse seadus
Haldusőigusrikkumiste seadustik
Perekonnaseadus
Sotsiaalhoolekandeseadus
Ravikindlustusseadus
Sotsiaalministri määrus nr 4 16.01.1995 "Kuni 7aastaste laste arstlikud profülak-tilised läbivaatused"
Tsiviilseadustiku üldosa
Haridusseadus
Eesti Vabariigi Pőhiseadus
Kodakondsuse seadus
Rahvusvahelised dokumendid:
The European Convention on Human Rughts and Fundamental Freedoms
European Convention for the Prevention of Torture and Inhuman and Degrading Treatment or Punishment
U.N.H.C.R. Guidelines
Geneva Convention relating to the Status of Refugees 1951 and Protocol
United Nations Convention on the Rights of the Child
"Vanematest eraldatud lapse" definitsioon
a)Palun andke teie riigis kasutatava definitsiooni üksikasjalik kirjeldus. Erinevad ametkonnad vőivad kasutada erinevaid definitsioone. Kirjeldage palun üksikasjalikult.
Eesti Vabariigi Pagulaste seadus vanematest eraldatud laste definitsiooni expressis verbis ei anna. Pagulaste seaduse § 11 p 3 sätestab, et alaealise taotleja eest esitab taotluse tema vanem vői eestkostja ning juhul kui alaealisel taotlejal ei ole vanemat vői eestkostjat, määrab kohus vastuvőtukeskuse ettepanekul talle eestkostja. Seega seaduse mőttest tulenevalt käsitletakse saatjateta lapsena alaelist ( st. alla 18 aasta vanust isikut), kellel ei ole vanemat ega eeskostjat.
b)Kas lapsi, kellel on üle 18-aastaseid ődesid-vendi, peetakse vanematest eraldatud lasteks? Kasutage algmaterjalina ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti 1997.aasta suuniste lisa II.
Vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemkomissari 1997. aasta suunistele saatjateta varjupaika taotlevate laste suhtes, käsitletakse üle 18 aastaste ődede-vendadega koos reisivaid lapsi samuti kui “saatjateta” (Lisa II, punkt 2), millega kattub ka Pagulaste seaduse mőttest tulenev määratlus.
c)Millisel määral kattub see aktiga?
Hea Tava Akti A osa p 2.1. määratleb, et vanematest eraldatud lapsed on alla 18- aastased lapsed, kes on väljaspool oma sünnimaad ning eraldatud mőlemast vanemast vői seaduslikust hooldajast. Seega kattub Pagulaste seaduse mőttest tulenev määratlus üldjoontes Hea Tava Aktis väljendatuga.
d)Kas on vajalikud teatud muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajalik oleks vanematest eraldatud lapsi identifitseeriva selgesőnalise definitsiooni sissetoomine seadusandlusesse. Vastav muudatus on Pagulaste seaduse uue redaktsiooni eelnőus ka kavandatud järgmiselt : “saatjata alaealine taotleja käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik, kes on Eestisse saabunud vői viibib Eestis ilma vanema, hooldaja vői eestkostjata”.
I Ligipääs riigi territooriumile
1.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vanematest eraldatud laste ligipääs riigi territooriumile toimub üldistel alustel. Lastekaitse seaduse § 67 sätestab, et juhul kui laps on rahvusvahelise vői siseriikliku őiguse kohaselt pőgenik, peab ta saama kaitset ja abi, sőltumata sellest, kas tema vanemad vői teised isikud on temaga kaasas vői mitte.
1.b) Millisel määral vastab see aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Üldpőhimőte vastab Aktile, kuid pagulasalane seadusandlus ei näe ette konkreetseid aluseid garanteerimaks vanematest eraldatud laste riiki lubamist ning kinnipidamisest hoidumist sissesőidureziimi rikkumisel. Vastavalt kehtivale seadusandlusele on eriettevalmistuse saanud piirivalveametnik ehk menetleja isikuks, kes taotlejat piiril küsitleb ning vormikohase varjupaigataotluse vastu vőtab. Keeldu alaealise ülekuulamiseks piirivalveametniku poolt seadusandlusest ei tulene. Ka Hea Tava Akti punkt C4 kohaselt on last pőhilise informatsiooni saamiseks intervjueerivaks isikuks piirivalve- vői migratsiooniametnik.
1.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Ülalmainitule tuginedes oleks vajalik vastavate regulatsioonisätete sisseviimine. Ka osas, mis puudutab piirivalve piirkondade poolt läbiviidavat kiirmenetlust piiril. UNHCR suuniste ning Akti mőtte kohaselt peaks alaealiste suhtes olema sätestatud kiirmenetluse läbiviimise lubamatus.
1.d) Kirjeldage, palun kas teie riigis on vedajate vastutust käsitlevaid normatiivakte, mille raames vőib trahvida lennu-, rongi ja laevafirmasid juhul, kui nad toimetavad kellegi maale ilma vajaliku dokumentatsioonita. Kas need kehtivad ka alla 18-aastastele laste ja noorte suhtes?
Vastavalt Kriminaalkoodeksi § 33 lg 3 vőib kohaldada erikonfiskeerimist liiklusvahendile, esemele, legaalsele kaubale vői muule vahendile, millega, mille sees vői mille abil toimetati edasi salakaupa suures ulatuses, samuti liiklusvahendile, mille abil toimus isikute ebaseaduslik üle riigipiiri vői ajutise kontrolljoone toimetamine, kui liiklusvahendi omanik vői seaduslik valdaja teadis vői pidi teadma selle ebaseaduslikust kasutamisest. Ning vastavalt § 81˛ karistatakse isiku ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamise eest vabaduse-kaotusega kuni ühe aastani. Sama tegevuse eest isikute grupi poolt vői kui sellega kaasnes vägivald, karistatakse őiguserikkujat ühest kuni kolme aastani. Olenevalt asjaoludest vőib kohus nimetatud sätete rakendamise korral toimepanduna alla 18 aastase nooruki suhtes, tőlgendada ka raskendava asjaoluna.
Vastavalt Eesti Vabariigi Viisaeeskirja (06.jaanuarist 1998) punkt 54-le ja Välismaalaste seaduse muutmise ja täiendamise seadusele 17.02.1999 on transpordiettevőte kohustatud toimetama piirilt tagasisaadetud välismaalase samasse punkti, kust ta selle ettevőtte transpordivahendile vőeti. Kui välismaalasel ei ole vahendeid tagasisőidu eest tasumiseks, toimetab transpordiettevőte välismaalase tagasi omal kulul. Juhul kui transportija ei suuda katta tagasisaatmise kulusid, katab kulutused kuni tagasipöördumiseni ja transpordile vastavalt määrusele nr 255 Vabariigi Valitsus.
Erisätted laste ja alla 18-aastaste noorte transportimise kohta puuduvad.
Toimetamine kaubitsemise eesmärgil
1.e) Kas olete teadlik juhtumitest, kus lapsi toimetatakse teie riiki ekspluatee-rimise eesmärgil? Kui jah, siis tooge näiteid, näidates vőimaluse korral ära lähtemaa ja toimetamise viisi. Tooge palun näiteid, kuhu on lapsed toimetamise käigus asüüli taotlemiseks jőudnud.
Informatsioon nimetatud juhtumite kohta puudub.
1.f) Kas riik on kasutusele vőtnud mingeid meetmeid kaubitsemise vastu vőitlemiseks?
Inimkaubitsemine on kriminaalkorras karistatav (vt punkt 1.d).
2. Identifitseerimine
2.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vastavalt Pagulaste seaduse rakendamise määrusele nr. 238 tehakse esmase küsitluse käigus, mis peab toimuma 48 tunni jooksul varjupaiga taotlemise soovist
teatamise hetkest arvates, kindlaks sooviavaldaja isik. Sooviavaldaja on esmase küsitluse ajal kohustatud esitama kőik tema valduses olevad varjupaiga taotlemisel tähtsust omavad tőendid ja dokumendid. Vastavalt Pagulaste seaduse § 8 viiakse taotleja suhtes, kes teatas oma soovist taotleda varjupaika piiripunktis enne Eestisse sisenemist esmane küsitlus läbi Piirivalveameti ametniku poolt. Kui taotlus esitatakse Eesti riigi territooriumil, viib esmase küsitluse läbi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik. Vastavalt Välismaalaste seaduse ja Pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnőule § 12 (3), paigutatakse saatjata alaealine esmase küsitluse ja kiirmenetluse (vt. käesoleva raporti punkt 11) vői pagulasseisundi tuvastamise ja taotluse läbivaatamise ajaks vastuvőtukeskusesse vői hoolekandeasutusse. Selle ettepaneku kohaselt ei viida vanematest eraldatud lastega esmast küsitlust läbi piiril.
2.b) Millisel määral vastab see aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Erisätted vanematest eraldatud lapse vői noore identifitseerimiseks puuduvad.
2.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Eeltoodust tulenevalt tuleks seaduses selgelt sätestada, et last küsitlevad ainult vastava koolituse saanud isikud ning, et migratsiooni- ja piirivalveametnikud küsitlevad last vaid pőhilise informatsiooni saamiseks, mis on vajalik lapse identifitseerimiseks. Samuti tuleks seaduses sätestada, et laste puhul ei kehti 48 tunni nőue esmase küsitluse läbiviimise puhul, sest viimane viiakse läbi pärast lapse vastuvőtukeskusesse paigutamist ning talle eestkostja määramist. Soovitav oleks sätestada erinevate organisatsioonide ja ametnike vahelise infovahetamise vajadus, et kindlustada laste identifitseerimine ja vajalik kaitse.
3. Eestkostja vői hooldaja määramine
3.a) Kas eestkostja vői hooldaja on määratud?
Vastavalt Perekonna seaduse § 92 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste őiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks vői teovőimetuks vői kelle vanematelt on vanema őigused ära vőetud. Kuid ka lapse üle, kes on muudel pőhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Nimetatud säte annab őigusliku aluse ka vanematest eraldatud varjupaika taotlevatele lastele eestkostja määramiseks. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse st. varjupaiga-taotlejate vastuvőtukeskuse, avalduse alusel.
Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid st. vastutab lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest, eestkosteasutus. Vastavalt seadusele on eestkostja ka lapse seaduslik esindaja. Eestkostjal on eestkosteasutuse ees aruandekohustus. Lapse eestkostjaks ja hooldajaks vőib peale üksikisiku ja avaliku lasteasutuse olla veel tugiperekond, erihooldusasutus vői mőni muu sotsiaaltalituse poolt heakskiidetud asutus.
Kuni käesoleva ajani pole Eestis olnud ühtegi vanematest eraldatud alaealist varjupaigataotlejat, millest tulenevalt ei ole ka eestkostjat ega hooldajat määratud.
3.b) Kui eestkostja on määratud, milline on nende roll?
Praktika puudub.
3.c) Kui kiiresti peale saabumist neid tavaliselt määratakse?
Praktika puudub.
3.d) Millised on eestkostja/hooldaja taust ja teadmised?
Perekonna seaduse § 95 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja vőimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vőimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Samuti arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse vői piiratud teovőimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vőimaldab.
Perekonna seaduse § 96 määratleb isiku, kes ei vői olla eestkostja. Selle kohaselt eestkostjaks ei vői olla :
1. alaealine
2. teovőimetu vői piiratud teovőimega isik
3. isik, kellelt vanema őigused on ära vőetud vői kellelt laps on ära vőetud vanema őiguste äravőtmiseta;
4. eestkostja vői hooldaja kohustuste täitmisest kőrvaldatud isik
5. isik, kes muul pőhjusel ei ole vőimeline täitma eestkostja kohustusi.
3.e) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Kokkuvőtvalt on eestkoste institutsioon Hea Tava Akti mőttega kooskőlas, kuigi seaduses kirjeldatud alused pole Aktis tooduga vőrreldes piisavalt detailsed. Eriti osas, mis puudutab eestkostja määramise tähtaega, eestkostja kohustusi ja eestkostjate koolitustaseme nőuet.
3.f) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik, milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Eeltoodust tulenevalt oleks vajalik sätestada konkreetsed vanematest eraldatud alaealistele varjupaigataotlejatele eestkostjateks saavatele isikutele esitatavad nőuded nii isikuomaduste kui eelneva ettevalmistuse suhtes, et tagada lapse huvide vőimalikult tőhusa kaitse. Samuti vajab lisamist eestkostja määramise tähtaeg ning eestkostja täpseid kohustusi kehtestav regulatsioon.
4. Registreerimine ja dokumentatsioon
4.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vastavalt Pagulaste seaduse § 23 ja Riikliku pagulaste registri pőhimäärusele salvestatakse kőikide varjupaika taotlevate isikute (st ka vanematest eraldatud varjupaika taotlevate laste) ja pagulaste isikuandmete ning varjupaigataotluse menetlemisega seotud andmed. Registrisse kantud andmed on vastavalt isikuandmete kaitse seadusele piiratud juurdepääsuga. Avalikuks kasutamiseks kuulub üksnes statistiline informatsioon taotlejate ja pagulaste arvu, soo, vanuse ning päritoluriikide kohta. Taotlejale antakse varjupaigataotleja staatust kinnitav tunnistus. Kooskőlas Välismaalaste seadusega antakse pagulastele kuni 1951. a konventsiooni artiklis 28 sätestatud reisidokumendi väljaandmiseni välismaalase pass, millesse on tehtud kanne “28.juuli 1951. a konventsioon” ning mille kehtivus on kuni kaks aastat. Vanematest eraldatud alaealiste taotlejate registreerimine ja dokumentatsioon toimuks üldistel alustel.
4.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlus on Aktiga kooskőlas, sest vastavalt Pagulaste seaduse § 11 lg 3 esitab alaealise eest taotluse tema vanem vői eestkostja. Seega toimub nii registreerimine ja dokumentatsiooni vormistamine esmase intervjuu käigus peale eestkostja määramist (vt. käesoleva raporti punkt 2.c).
4.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Eraldi registri loomine ei ole otstarbekas, vajadus muudatuste järele puudub
(vt. käesoleva raporti punkt 2.c).
5. Vanuse hindamine
5.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Pagulaste seadus ega ka seonduvad madalamad őigusaktid ei sätesta lapse vanuse määramise menetlust. Nimetatud protseduuri ei ole praktikas kasutatud.
5.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlik baas ja praktika puudub.
5.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajalik on vastavate muudatuste sissetoomine menetlust reguleerivatesse őigusaktidesse (konkreetsed protseduurireeglid, meetodid) ning vajaliku koostöömehhanismi loomine. Pagulaste seaduse uue redaktsiooni eelnőus on toodud muudatus, mille kohaselt viiakse läbi meditsiinilised uuringud taotleja vanuse kindlaksmääramiseks kui ametiasutusel tekib pőhjendatud kahtlus taotleja poolt oma vanuse kohta esitatud andmete suhtes. Kirjeldatud muudatus on Akti mőttega otseses vastavuses.
6. Kinnipidamine
6.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vastavalt ÜRO “Lapse őiguste konventsioonis” (art.37) ning Lastekaitse seaduses (§37) sätestatule, tuleb piiratud vabadusega vői kinnipeetavat last kohelda lapseväärselt, tema väärikust kahjustamata. Pagulaste seadus varjupaika taotlevate isikute kinnipidamise lubamatust expressis verbisei sätesta. Alaealiste suhtes ei ole käesoleva ajani eritingimusi kehtestatud.
Vastavalt “Haldusőigusrikkumiste seadustiku” § 23 lőige 2-le ei ole ettenähtud haldusaresti alaealisele. Tsiviilseadustiku üldosa sätestab, et täiskasvanu on isik alates 18 eluaastast. Eelöeldust lähtuvalt vőib öelda, et seaduses sätestatu on kooskőlas ÜRO “Lapse őiguste konventsioonis” sätestatuga.
6.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Praktika puudub.
6.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Lisamist vajavad rakendussätted, mis kehtestavad vanematest eraldatud laste majutuse. Samuti piiril laste suhtes kiirmenetluse teostamist ja laste piiril kinnipidamist välistavad sätted. Pagulaste seaduse uue redaktsiooni eelnőu näeb ette lapse paigutamise vastuvőtukeskusesse esmase küsitluse ja kiirmenetluse ajal.
Samas tagatakse talle hoolekanne alaealise jaoks kohandatud tingimustes ja eriväljaőppe saanud isikute kaasabil.
7. Osavőtmise őigus
7.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Osavőtmise őigus on tagatud nii Perekonna kui ka Lastekaitse seadusega. Lapse abistamise, sealhulgas ka eestkoste ja hoolduse eesmärk on tagada lapse turvatunne, areng ja heaolu tema vajadusi ja soove silmas pidades ning tema iseseisvuspüüet toetades.
7.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlus on Aktiga kooskőlas.
7.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadus muudatusteks puudub.
8. Perekonna otsimine ja kontakti loomine
8.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Lastekaitse seadusest tulenevalt (§ 67) peab sotsiaaltalitus asuma vanemaid vői teisi perekonnaliikmeid otsima ning selgitama lapse tagasipöördumise vőimalusi. Juhul kui lapse vanemaid ei leita, tuleb lapsele kohaldada samasugust kaitset nagu igale teisele lapsele, kes on ajutiselt vői alaliselt jäänud ilma perekondlikust hoolitsusest.Praktika puudub.
8.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Vasturääkivusi Aktiga ei ole.
8.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadused muudatuste järgi puuduvad.
9. Perekonna taasühendamine Euroopa riigis
9.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Kui Eestis soovivad taasühineda isikud, kes ei ole Eesti kodanikud, vajavad nad Eestisse elama asumiseks elamisluba. Välismaalaste seaduse kohaselt on vőimalik perekonna ühendamise eesmärgil taotleda elamisluba elama asumiseks
abikaasa juurde
lähedase sugulase (vanem, eestkostja, hooldaja) juurde.
Välismaalaste seadus ega Pagulaste seadus ei näe aga ette vőimalust perekonna
ühinemiseks Eestis alaealise lapse juurde juhul, kui viimasele on antud
pagulase staatus Eestis ja kui lapse huvid on enim tagatud Eestis.
Ühinemiseks kolmandas riigis ei tohiks mingeid takistusi olla kui see toimub lapse huvides.
9.b) Kas see vastab Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Vastuolu tekib juhul, kui lapsele on antud pagulase staatus ning perekonna ühinemisel oleks lapse huvid enim tagatud Eestis. Välismaalaste seaduse § 6 kohaselt piirab välismaalaste sisserännet sisserände piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Teatud välismaalasi ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel, kuid eelmainitud juhtumi puhul ei sätesta seadus mingit mehhanismi.
Samuti ei sätesta seda Pagulaste seadus (vt. sama punkt lőige a).
9.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Seadusandlust tuleks täiendada vőimaldamaks efektiivset perekondade
ühendamist Eestis juhul, kui lapse huvid on enim tagatud Eestis. Sellest tulenevalt peaks elamisloa saamise aluseks olema ka lapse juurde tulemine nimetatud juhul ning sisserände piirarv ei tohiks sel puhul kehtida.
10. Ajutine hooldamine: tervis, haridus ja treening
Ajutine hooldamine
10.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Eestil puuduvad kogemused vanematest eraldatud alaealiste hoolekande asutusse paigutamise osas. Küll on vanematest eraldatud alaealine Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse subjektiks kui iga teinegi laps.
10.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Vastab aktile.
10.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Muudatused pole hetkel vajalikud, kuid uute őigusaktide koostamisel tuleb
silmas pidada ka vanematest eraldatud alaealisi.
Tervis
10.d) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Eestil puuduvad küll kogemused vanematest eraldatud alaealiste kohta, kuid tulenevalt Ravikindlustusseadusest (§2) on ravikindlustatutega teiste seas vőrdsustatud ka kuni 18-aastane laps. Ravikindlustus tagab talle terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulude katmise haigekassa poolt.
Lisaks on korraldatud kuni 7 aastaste laste arstlik profülaktiline jälgimine, mis toimub vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 4 16.jaanuarist 1995.aastast "Kuni 7 aastaste laste arstlikud profülaktilised läbivaatused".
10.e) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Siseriiklik seadusandlus on kooskőlas Aktiga.
10.f) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadus muudatusteks puudub.
Haridus
10.g) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vastavalt Eesti Vabariigi Haridusseadusele on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Őpilane on koolikohustuslik pőhihariduse omandamiseni vői 17-aastaseks saamiseni. Lastekaitse seaduse kohaselt tagab riik ja kohalik omavalitsus vanemliku hoolitsuseta lastele vőimaluse őppida ja saada haridust.
10.h) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Siseriiklik seadusandlus on kooskőlas Aktiga.
10.i) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Eestil puuduvad kogemused vanematest eraldatud alaealiste kohta, siis ei ole ka praktikat selles osas. Sőltuvalt vanematest eraldatud lapse päritolu maast vőib tekkida probleeme keele őpetamisel.
11. Pagulaste tuvastamise protsess
Tavaprotsessi kättesaadavus
11.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Vastavalt käesoleva küsimustiku punktis a) käsitletule on vanematest eraldatud lastele tagatud juurdepääs varjupaigamenetlusele üldistel alustel.
11.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Hea Tava Akt näeb ette vanematest eraldatud lapsele ja noorele olenemata nende vanusest varjupaigamenetlusele ligipääsu tagamise. Eesti seadusandlus on kirjeldatud nőudega kooskőlas.
11.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadus muudatusteks puudub.
Őigusalane nőustamine ja esindamine
11.d) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Pagulaste seaduse § 7 sätestab muuhulgas, et varjupaigataotlejal on őigus olla ühenduses ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga ja teiste pagulaste őigusi kaitsvate organisatsioonidega ning omada varjupaigataotluse menetlemisel esindajat. Alaealise vanematest eraldatud varjupaigataotleja puhul on tema esindajaks kohtu poolt eestkosteasutuse ettepanekul määratud eestkostja. Hetkel ei ole varjupaigataotlejate juriidiline esindatus varjupaigataotlusega seotud küsimustes riigi poolt tagatud. Seetőttu loodi 1999.aasta septembris Avatud Eesti
Fondi, Eesti Punase Risti ja UNCHR kaasabil Concordia Ülikooli juurde őiguskliinik, mille raames antakse varjupaigataotlejatele tasuta igakülgset őigusabi. Detsembris 2000 luuakse Eesti Pagulasabi – mittetulundusühing, mille pőhiülesandeks on varjupaigataotlejate ja pagulaste őigusalane nőustamine. Organisatsiooni tegevus tulevikus sőltub suurel määral sellest, kas antud projektile leidub finantseerijaid. Samuti vajavad väljatöötamist projekti ning ametiasutuste vahelised koostööpőhimőtted.
11.e) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Vanematest eraldatud lastele on tasuta őigusabi eelpool nimetatud mittetulundusühingu loomise raames üldistel alustel tagatud, kuid seda ainult juhul, kui projekt praktikas tööle hakkab.
11.f) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades.
Sätestatud ei ole konkreetseid kriteeriume seaduslikule esindajale nagu kogemus lapse esindamiseks ja abistamiseks ning hea ettekujutus lastega seotud tagakiusamise vormidest. Vajalik on pagulasi esindavate juristide koolitamine lastega seotud küsimustes.
Minimaalsed menetlusgarantiid
11.g) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Minimaalsed menetlusgarantiid on vanematest eraldatud lastele tagatud üldistel alustel. Käesoleval hetkel ei ole laste suhtes eritingimusi kehtestatud.
11.h) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Kokkuvőtvalt on seaduse mőte Aktiga kooskőlas.
11.i) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Lisada tuleks alaealiste taotluse eelisjärjekorras läbivaatamine, et vältida pőhjendamatult pikka ooteperioodi. Muudatus on kavandatud uues eelnőus. Kuna laste taotlusi saab vastu vőtta ainult pärast temale eestkostja määramist, ei saa neid menetleda kiirendatud korras. Seega tuleks sätestada igasuguse kiirmenetluse (nii piiril kui riigisiseselt) rakendamise keeld alaealiste laste suhtes.
Erapooletu hindamine
11.j) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Pagulasalane seadusandlus laste suhtes eraldi eksperthinnangu andmise nőuet ei sätesta. Pagulaste seaduse § 12 näeb ette, et vastutav valitsusasutus kontrollib taotluse läbivaatamise käigus esitatud dokumentide ja andmete őigsust, taotleja usutavust ning vastavust pagulase määratlusele. Selle raames on vőimalik meditsiini- vői muu vastava asutuse spetsialistide arvamuse taotlemine lapse vaimse ning tervisliku seisundi ning arengutaseme hindamiseks.
11.k) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Ülalmainitud eksperthinnangute teostamise taotlemine varjupaigataotlejate suhtes on küllaltki tavaline. Saadud vastustega arvestatakse menetlustoimingute läbiviimisel ning otsuse langetamisel. Seega on kehtiv seadusandlus Hea Tava Akti mőttega kooskőlas.
11.l) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Puudub otsene vajadus muudatusteks.
Intervjueerimine
11.m) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Pagulaste seaduse rakendusaktidele toetudes viiakse alaealise sooviavaldaja vői taotleja küsitlus läbi tema vanema vői eestkostja, nende puudumisel vastuvőtukeskuse ettepanekul kohtu määratud eestkostja juuresolekul ning vajaduse korral psühholoogi vőipedagoogi juuresolekul. Alaealise küsitlemisel arvestatakse tema iga ja isikut. Kui täisealist taotlejat on lubatud küsitleda mitte kauem kui kuus tundi ühe päeva jooksul siis alaelise puhul on maksimaalseks küsitluse ajaks kehtestatud neli tundi. Vaheaegade arv ja kestvus ei ole piiratud. Muid eritingimusi kehtestatud ei ole.
11.n) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlus on Hea Tava Aktiga ülalkirjeldatu osas kooskőlas.
11.o) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Otstarbekas oleks laste puhul kasutada paindlikumat protokollimise vormi.
Vajalik on intervjueeritavate igakülgne koolitamine lastega seotud küsimustes.
Kriteeriumid lapse asüülitaotluse pőhjal otsuste tegemiseks
11.p) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Otsuste langetamisel lähtutakse UNHCR suunistest.
11.q) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Praktika puudub.
11.r) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadus muudatusteks puudub, kuid otsuseid langetavate ametnike asjakohane jätkuv koolitus on vajalik.
Noored, kes asüüli protsessi käigus saavad täiskasvanuiks
11.s) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Otsuse tegemisel lähtutakse taotleja vanusest otsuse tegemise momendil.
11.t) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlus on Aktiga vastavuses, praktika puudub.
11.u) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Vajadus muudatusteks puudub.
12. Püsivad lahendused
Asüüli- vői vastuvőtjariiki jäämine
Pőhjused lapse jäämiseks vastvőtjariiki
12.a) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Pőhjused vanematest eraldatud alaealise riiki jäämiseks on varjupaiga andmine vői tähtajaline elamisluba vastavalt Välismaalaste seaduse § 12 lőike 1 punkti 5 alusel st vastavalt välislepingule. Seega kas ECHR artikli 3, CAT artikli 3 vői muul vastaval alusel.
12.b) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Kuigi seadusandlus on Akti mőttega kooskőlas, ei ole seaduses ette nähtud mingeid sotsiaalseid őigusi taotlejatele, kes taotlevad elamisluba vastavalt välislepingule.
12.c) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Pagulaste seaduse ja Välismaalaste seaduse muudatuste eelnőus toodud sätted nn alternatiivse kaitse efektiivseks rakendamiseks tuleb vőimalikult kiiresti vastu vőtta.
Perekonna ühendamine vastuvőtjariigis
Nimetatud küsimustele on vastatud juba küsimustiku punktis 9 (alaealise puhul elamisloa taotlemine ja andmine elama asumiseks vanema, eestkostja vői hooldaja juurde). Täiendavalt vőib lisada, et kui välismaalane taotleb elamisluba välismaalasest lähedase sugulase juurde, siis vastavalt välismaalaste seadusele on tema elamisloa kehtivusaeg sőltuvuses kutsuja (st vanema, eestkostja vői hooldaja) elamisloa kehtivusajast.
Integreerimine
12.g) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Kogemused vanematest eraldatud alaealiste puhul puuduvad. Ka täiskasvanutega hakkab alles praktika tekkima. Välismaalaste őigusi peale pagulaste staatuse saamist käsitleb Pagulaste seaduse 3.peatükk “Pagulase vastuvőtmine ja tema sotsiaalsed őigused”. Siin ei käsitleta küll vanematest eraldatud alaealisi, kuid nende puhul saab kohaldada Lastekaitse seaduse sätteid, mis tagavad neile vőrdsed őigused teiste lastega.
12.h) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Seadusandlus vastab aktile, kuivőrd laps on vőimalik paigutada pikaajaliselt hoolekande asutusse. Vanuse tőttu hoolekande asutusest lahkumise puhul saab kohaldada Sotsiaalhoolekande seaduse sätteid, mis tagab vastava toetuse vőrdselt teiste lastega.
Adopteerimine
12.j) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Lapsendamist korraldatakse Eestis Perekonnaseaduse 10. peatüki “Lapsendamine” alusel. Nimetatud seaduse § 74-st tulenevalt saab last lapsendada üksnes lapse huvides. Seega, kui vanematest eraldatud alaealiste puhul rahvusvaheliselt ei peeta őigeks nende lapsendamist, siis kooskőlas siseriikliku őigusega ei pea seda ka rakendama, kuna see ei ole parim vőimalus lapse huvide kaitsmiseks.
12.k) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Aktis toodu vastab siseriiklikule seadusandlusele.
12.l) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Muudatused pole vajalikud.
Identiteet ja rahvus
12.m) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Kodakondsusega seonduvat reguleerib Eesti Vabariigis Pőhiseadusest tulenevalt Kodakondsuse seadus.
Vastavalt Kodakondsuse seaduse § 13 saab alla 15-aastane alaealine, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks vői teovőimetuks vői kelle vanematelt on vőetud vanema őigused, Eesti kodakondsuse eestkosteasutuse vői alaealise Eesti kodakondsuses oleva eestkostja taotlusel, kui alaealine viibib püsivalt Eestis ning ei ole tőendatud, et ta on mőne muu riigi kodakondsuses, vői tőendatakse, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega.
12.n) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Kui vanematest eraldatud ning kodumaata laps asub Eestis ning talle on Eesti riigi poolt kehtestatud korras määratud eestkostja, siis Eesti kodakondsuse saamisega sellisel lapsel probleeme ei ole. 01. oktoobri 2000.a seisuga on eestkostja taotlusel antud Eesti kodakondsus 214-le lapsele.
12.o) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Arvestades kujunenud praktikat vőib väita, et eelnimetatud kord toimib ning selle muutmiseks puudub vajadus.
Perekonna ühendamine ja tagasipöördumine päritolumaale
Vabatahtlik tagasipöördumine
12.p) Kirjeldage palun teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Lastekaitse seaduse § 67 lőige 2) kohaselt peab sotsiaaltalitus asuma vanemaid vői teisi perekonnaliikmeid otsima ning selgitama lapse tagasipöördumise vőimalusi.
Kehtiv seadusandlus ei määratle täpsemat mehhanismi.
12.q) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Puuduvad kogemused vanematest eraldatud alaealistega.
Tingimused, mis tuleb enne tagasipöördumist täita
12.s) Kirjeldage teie riigi asjaomaseid őigusakte, vastavat poliitikat ja tavasid.
Lapsi puudutavad eritingimused vabatahtliku tagasipöördumise reguleerimisel puuduvad.
12.t) Millisel määral vastab see Aktile? Andke ülevaatlik lühikirjeldus.
Praktika puudub.
12.u) Kas on vajalikud mingisugused muudatused? Ükskőik milliseid esimesi pőhimőtteid arvestades?
Aktiga kooskőlas olevaid tingimusi kehtestavaid muudatused vajavad seadusandlusesse sisseviimist.
13. Andmete kogumine
Kuni käesoleva ajani pole Eestis olnud ühtegi vanematest eraldatud alaealist varjupaigataotlejat. Sellest tulenevalt puudub ka praktika andmete kogumise osas.
Vastavalt Pagulaste seaduse § 23 ja Riikliku pagulaste registri pőhimäärusele salvestatakse kőikide varjupaika taotlevate isikute (st ka vanematest eraldatud varjupaika taotlevate laste ) ja pagulaste isikuandmete ning varjupaigataotluse menetlemisega seotud andmed (vt. käesoleva raporti punkt 4.a) ).
14. Rahvusvahelised kokkulepped
Palun märkige, kas teie riik on sőlminud vői täielikult ratifitseerinud järgnevad rahvusvahelised ja regionaalsed konventsioonid ja lepingud. Näidake palun samuti ära, kas on rakendatud vői rakendatakse sellekohaseid reegleid ja suuniseid.
14.1. Pagulased
1951.aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioon - ratifitseeriti Riigikogus 1997.a.
1967. aasta pagulasseisundi protokoll - ratifitseeriti Riigikogus 1997.a.
pagulasalane seadusandlus on kooskőlas ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti pőhimőtetega ning menetlemisel juhindutakse pagulasstaatuse kindlaksmääramise menetluse ja kriteeriumite käsiraamatust ning suunistest tegevuse pőhimőtete ja korra kohta saatjateta asüüli taotlevate laste puhul.
Pagulaste seaduse muutmise seaduse eelnőu on koostatud Euroopa Liidu PHARE asüülialase horisontaalprogrammi käigus ning Eesti siseriikliku őiguse ja Euroopa Liidu őigusaktide analüüsi ja esitatud muudatuste loetelu pőhjal. Nimetatud analüüs on koostatud koostöös Hispaania Siseministeeriumi Sisepoliitika Peadirektsiooni Varjupaiga ja pőgenike osakonna peadirektori asetäitja hr Julian Prieto Hergueta ja Prantsusmaa Pőgenike ja kodakondsuseta isikute kaitse Ameti juriidilise osakonna juhataja hr Jean-Marie Craveroga.
14.2. Rahvusvahelised inimőiguste alased kokkulepped
ÜRO Inimőiguste deklaratsioon
Kodaniku- ja poliitiliste őiguste rahvusvaheline pakt, 1966 – ühinemiskiri üle antud 21.okt.1991. Jőustus 21.jaanuar 1992 ( RT II 1993/10-11/11)
*Fakultatiivne protokoll kodaniku-ja poliitiliste őiguste rahvusvahelise pakti juurde – 21. okt.1991 ühinemiskiri üle antud. Jőustus 21.jaanuar 1992.a. ( RT II 1993/10 – 11/12 )
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste őiguste rahvusvaheline pakt – 21. okt.1991 ühinemiskiri üle antud. Jőustus 21. Jaanuar 1992.a. ( RT II 1993/10 – 11/12 )
12.augusti 1949 Genfi konventsiooni 8.juuni 1977 I lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitsmise kohta. Jőustus 18.juuli 1993.
12.augusti 1949 Genfi konventsiooni 8.juuni 1977 II lisaprotokoll siseriiklike relvakonfliktide ohvrite kaitsmise kohta. Jőustus 18.juuli 1993.
Piinamise ning muude julmade, ebainimlike vői inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon. Jőustus 20.november 1991.
Konventsioon rassilise diskrimineerimise kőigi vormide likvideerimise kohta ( 1966 ) – ühinemiskiri üle antud 21.okt.1991. Jőustus 20.november 1991.a. ( RT II 1995/5 – 6/30 )
14.3 Lapsed – rahvusvahelised ja regionaalsed kokkulepped
ÜRO Lapse Őiguste Konventsioon, 1989 – 21.okt.1991 ühinemiskiri üle antud. Jőustus 20. November 1991.a. ( RT II 1996/16/56 )
14.4 Euroopa
Inimőiguste ja pőhivabaduste kaitse Euroopa konventsioon ( ja protokollid ), 1950 – Riigikogu vőttis vastu 13.10.96. President kuulutas välja 22.03.96. Jőustus 16.aprill 1996 ( RT II 1996/11 – 12/34 )
Esimene protokoll Euroopa Nőukogu konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks juurde – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96. Deponeeritud 16.04.96. Jőustus 16.04.96 RT II 1996/11 – 12/34
Protokoll nr.2 Euroopa Inimőiguste Kohtu pädevusest anda nőuandvaid arvamusi” . Jőustus koos konventsiooniga.
Protokoll nr.3 Inimőiguste ja pőhivabaduste kaitse konventsiooni juurde”. Jőustus koos konventsiooniga.
Protokoll nr. 4, mis kindlustab teatud őigused ja vabadused, mis ei ole lülitatud Euroopa Nőukogu konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks ja sellega kaasnevasse esimesse protokolli – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96.Deponeeritud 16.04.96.Jőustus 16.04.96 RT II 1996/11 – 12/34
Protokoll nr.5 Inimőiguste ja pőhivabaduste kaitse konventsiooni juurde”. Jőustus koos konventsiooniga.
Protokoll nr. 6 Euroopa Nőukogu konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks juurde, mis käsitab surmanuhtluse kaotamist – Riigikogu ratifitseeris 18.03.98, President kuulutas välja 24.03.98. Deponeeritud 17.04.98. Jőustus 01.05.98 RT II 1998/12/22
Protokoll nr.7 Euroopa Nőukogu konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks juurde – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96. Deponeeritud 16.04.96. Jőustus 01.07.96 RT II 1996/11-12/34
Protokoll nr. 8 inimőiguste ja ja pőhivabaduste kaitse konventsiooni juurde”. Jőustus koos konventsiooniga.
Protokoll nr. 9 Euroopa konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks juurde – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96. Deponeeritud 16.04.96. Jőustus 01.08.96
Protokoll nr. 10 Euroopa Nőukogu konventsiooni inimőiguste ja pőhivabaduste kaitseks juurde – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96. RT II 1996/11 – 12 /34. Ei ole jőus
Protokoll nr.11 " konventsiooni “ juurde sellega loodud kontrollmehhanism ümberkorraldamiseks – ratifitseeritud 13.03.96. President kuulutas välja 24.03.96. Jőustus 01.11.98 .
Protokoll nr. 12 inimőiguste ja pőhivabaduste kaitse konventsiooni juurde”. Riigikogu ratifitseeris 24.10.2000.
Euroopa Nőukogu statuut. Jőustus Eestis 14.05.1993.
Piinamise ja ebainimliku vői alandava kohtlemise vői karistamise tőkestamise Euroopa konventsioon”. Jőustus 01.03.1997.
Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta. Riigikogu ratifitseeris 31.05.2000. Jőustus 14.07.2000.
15. Vanematest lahutatud noorte inimeste nőustamine
Kuna käesoleva ajani pole Eestis olnud ühtegi vanematest eraldatud alaealist varjupaigataotlejat, siis puudub ka vastav praktika.
16. Poliitiline tasand – muutuste toetamine
Kuna käesoleva ajani pole olnud Eestis ühtegi vanematest eraldatud alaealist varjupaigataotlejat, siis puudub valitsusvälistel organisatsioonidel praktika nimetatud lastega töötamisel.
Samuti ei oma mitte-riiklikud organisatsioonid praktikat ka koostöös rahvusvahelisel tasandil.
1997.a. toimus Lastekaitse Liidu, UNHCR ning Soome Pagulasabi organisatsiooni koostöös pagulaste teemat käsitlev koolitusseminar kohalike omavalitsuste töötajatele ning mitte-riiklike organisatsioonide liikmetele.
Tulevikku silmas pidades on vajalikud ühised koolitusseminarid arendamaks vőrgustikutööd kohalike omavalitsuste ja mitte-riikliku sektori vahel ning tőstmaks teadlikkust varjupaigataotlejate ja pagulaste küsimustes.
Koostöö rahvusvahelisel tasandil on vajalik saamaks ülevaadet probleemidest ning praktikas kasutavatest lahendusmeetoditest vanematest eraldatud laste varjupaigataotluste lahendamisel.